Pankade tulumaksu suurendamine: väike kiire võit või suur aeglane kaotus?
FinanceEstonia hinnangul tooks valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Samuti pidurduks majanduskasv, sest plaanitaval maksumuudatusel on otsene mõju Eesti reaalmajandusele ja töökohtadele. Ühtlasi muutuks pangandussektor tervikuna kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori esindusorganisatsiooni juhatuse esimees Kaido Saar.
Pankadele kehtib juba praegu teistest sektoritest jõulisem maksusüsteem – Eestis tegutsevatele pankadele alates 2018. aastast rakendatava kasumi avansilise tulumaksu näol on sisuliselt tegemist ettevõtte tulumaksuga, mis täna kehtib vaid pankadele. Kavandatavad muudatused tõstaks pankade tulumaksumäära ligi kolmandiku võrra, senise 14 protsendi asemel oleks maksumääraks 22 protsenti. Tegu on ainsa sektoriga, mis maksab maksu ka teenitud kasumi, mitte ainult väljamakstud dividendide pealt.
Täiendava maksukoormuse lisamine kaheksa protsendi ulatuses eemaldab sektorist ainuüksi ühe aastaga 80 miljoni euro ulatuses omakapitali. See tähendab kehtivaid kapitalinõudeid arvestades ühes aastas rohkem kui ühe miljardi euro võrra väiksemat summat, mida on võimalik laenudena anda Eesti ettevõtetele ja leibkondadele.
Kõige enam mõjutaks reform just kohalikul Eesti kapitalil põhinevaid kiiresti arenevaid panku, kelle sõltuvus omavahendite kättesaadavusest on selgelt suurem. Samas on just kohalikul kapitalil põhinevad pangad paljuski Eesti tänase majanduse vereringe aluseks. Viimase viie aastaga on pankade antud laenude maht kasvanud 7,5 miljardi euro võrra – kapitalinõudeid arvestades on see vajanud ca 600-800 miljoni euro suurust investeeringut pankade poolt Eesti majanduse toetamiseks.
Tundub, et seni ei ole osatud arvestada asjaoluga, et pankade kapital on majanduse kõige suurem võimendaja. Laenupakkumise vähenemine ühe miljardi euro võrra avaldaks ühtlasi olulist mõju kuni paarikümnele tuhandele töökohale ning paradoksaalsel kombel jääks riik lõpuks saamata jäävate investeeringute tulemusel ilma suuremast summast, kui seda maksumuutusega pankadelt saada soovitakse.
Isegi kui kapitali vähenemine toimub vaid ühel korral, kandub selle mõju üle aastate. Avansilise maksu määra tõstmise tulemuseks võib pankade hinnangul reaalmajanduses olla aga kuni 12-kordne laenu andmise võimekuse langus igal järgneval aastal. Seega oleks sellise otsuse mõju järgmise viie aasta uute laenude mahule hinnanguliselt koguni 7-8 miljardit eurot.
Kokkuvõttes teeks pankade kapitali vähenemine sektori selgelt haavatavamaks ning vähendaks majanduse finantseerimise võimet just majanduslanguse perioodidel, kui laenupakkumise vähenemise mõju on eriti tugev. Samuti pidurdaks suurenev maksukoormus rohepöörde edukat elluviimist, kuna see tugineb suuresti just laenuraha kättesaadavusel – roheinvesteeringud on võrreldes keskmise laenuga suuremad ja nõuavad pankadelt rohkem kapitali, seega hakataks rihma üsna tõenäoliselt kokku tõmbama esmalt just kapitaliintensiivsetelt investeeringutelt.
FinanceEstonia soovitus on kaaluda maksumuudatuste osas aja maha võtmist, et hinnata mõjusid ning otsustada, kas ja kuidas nendega edasi liikuda. Vastasel korral tuleb teadvustada ja olla valmis, et pankade avansilise tulumaksumäära tõstmine karistaks üht sektorit ning sellel oleks laiem mõju kogu Eesti majandusele ja siinsetele ettevõtetele. Lisaks tuleks arvestada, et pankade finantsiline tugevus ja hea tervis on kogu ühiskonna huvides, sest vaid tugevalt kapitaliseeritud pankades on hästi kaitstud ka kõigi hoiused ja säästud, mida on kogutud kodu ostmiseks või turvaliseks pensionipõlveks.
Vastavaid seisukohti jagasid 23. mail toimunud Riigikogu rahanduskomisjoni istungil peetud tulumaksu muutmisega seotud arutelul ka FinanceEstoniat esindanud juhatuse liige Piret Paulus ning krediidiandjate ja- vahendajate töögrupi juht Martin Länts. Ühtlasi tõdesid mitu rahanduskomisjoni liiget, et seni tehtud analüüs ei ole olnud piisavalt põhjalik ning ministeerium peaks võtma täiendavat aega, et hinnata võimaliku maksumuudatuse mõju.
